Väga suur vahe on ruumi proportsioonidel. Sama pindalaga, kuid erineva seinakõrgusega ruum loob asjade paigutamiseks hoopis erinevad võimalused. Üldjuhul töötab kõige paremini pikliku kujuga vannituba, näiteks mõõtmetega 1800 x 3000 mm. Kui uks on pikema seina keskel, saab ühte otsa paigutada vanni ja teise dušinurga koos tualetipotiga. Ukse vastasseina jääb ruumi valamule. Kui sama pindala on teiste mõõtmetega, ei ole enam nii lihtne kõike vajalikku ära mahutada.

Pane oma pere vajadused kirja

Planeerimisel peab kõigepealt alustama vajaduse ja võimaluste määramisest. See tähendab, et kõigepealt tuleb selgeks teha korterisse elama asujate vajadused, ning vaadata, kas ruutmeetrite arv neid ka tegelikult rahuldada suudab.

Väikeste korterite (tänapäeval ka suuremate) puhul on valdavaks saanud ehitada WC ja vannituba kokku. Kui tegu on tõesti väikese pere ja pisikese pinnaga, lisab selline planeering märgruumile avarust, sest ei nõua lisaseina ehitamist. Praktilisuse ja mugavuse seisukohast oleks eelistatum siiski tualett ja vannituba rajada eraldi, sest siis saab neid ruume kasutada samal ajal ning külalised ei sisene privaatsesse vannitoatsooni.

Vann, dušš või mõlemad? Kuhu panna pesumasin?

Teiseks tuleb kohe alguses ära otsustada, kas elanikele on tähtsam vann, dušš või mõlemad? Kui mõlemad ei mahu, peab otsustama ühe või teise kasuks. Lastega peredele on üldiselt vann vajalik ning dušivõtmine teisejärguline.

Enamik inimesi käib duši all pea iga päev, vannimõnusid nauditakse harvem. Seepärast on oluline ka dušivõtmise mugavus. Kui dušši eelistab enamik pereliikmeid, tuleks märgruumi paigutada kindlasti dušš, sest dušivõtmine vannis on piisavalt tülikas. Kuna üldiselt käiakse tänapäeval vannimõnusid nautimas spaas, võiks kodused dušifunktsioonid olla mugavasti kasutatavad.

Tavaliselt paigutatakse vannituppa ka pesumasin. Üldjuhul ei sobitu see sinna kuigi hästi, sest ruumi on vähe ja kõik asjad niigi üksteise otsas hunnikus. Terviklikuma üldmulje saavutamiseks on soovitatav valida süvistatav valamu. Selle abil saab tekitada tööpinna, mille all on peidus pesumasin ja vajalikud panipaigad. Nõnda saame mitme kõrgusega mahu asemel ühe tervikliku ja kogu vannitoa üldmulje paraneb tunduvalt. Kui elamises on vähegi ruumi, tuleks tekitada eraldi majandusruum või -nurk, mille saab sageli ühendada garderoobiga.

Valgustuseta valgust ei saa

Nii nagu terves elukeskkonnas, moodustab ka vannitoas poole miljööst valgustus. Halva valgustusega on võimalik ära rikkuda väga kena ruum. Vannitoa puhul tuleb jällegi vaadata, kuidas seda ruumi kasutatakse. Kui käiakse ainult duši all ja hambaid pesemas, pole mitut valgurežiimi ilmtingimata vaja. Kui aga ruumis asub vann, tuleks kindlasti mõelda n-ö romantilise valgustuse loomisele. Selleks on kaks kõige lihtsamat võtet: reguleeritava tugevusastmega valgustid ja reflekteeruvad valguslahendused (valgusnišid ja -karniisid).

Vannitoas tuleks tagada ka õige varjudeta valgustus peegli juures, seda eriti juhul, kui tähtsal kohal on meikimine. Kui samas ruumis asub veel majapidamisnurk, peab üldvalgus olema tugev, et näha pesu puhtusastet.

Vali endale sobiv stiil

Vannitoa kujundusstilistika sõltub suuresti elukeskkonnast ja elanike eelistustest. Hea oleks siduda kujundus ümbruse õhustiku ja hoone stilistikaga. Maja arhitektuur võiks jätkuda mingite elementide abil ka interjööris, et tuppa sisenedes ei tekiks tunnet, nagu oleksid sattunud teise maailma.

Lisaks peaks korteris ja vannitoas olema elanikele iseloomulikke võtteid. Näiteks saavad noored inimesed, kes veedavad kodus vähe aega, lubada endale n-ö stiilsemaid lahendusi. Tänapäeva turul pakutakse palju disaintooteid, mis on väga efektsed, ent siiski ebapraktilised, näiteks nn tünnvalamu. Kui selle läheduses pole ei peeglit ega tasapinda, osutub valamu kasutuks, sest puudub alus, kuhu asetada seep või hambahari. Vaja on läbi mõelda kõik panipaigad, kui soovitakse, et asju oleks silma all võimalikult vähe.

Tekst ja pildid: Lauri Nõmme

Lugu ilmus esimest korda Eesti Ekspressi lisaväljaandes Moodne kodu 23. veebruaril 2016

  • Loe veel:

Sisearhitekt Ines Haak: Põhjamaise esiku saladus

Sisearhitekt Aet Piel: Kuidas sisustada kööki