Hinnaline laudpõrand peab olema heas korras veel ka aastate pärast. Siin ei tasu raha vales kohas kokku hoida ja sellega suuri riske võtta. Uusehitistel, keldriruumides, pärast tasanduskihi kasutamist ja veeringlusel põhineva põrandaküttega põrandates on niiskustõkke paigaldamine vältimatu. Ohutuse tagamiseks on niiskustõkke paigaldus ka muudel juhtudel väga soovitav.

Tööks vajaminevad vahendid:

• Suuremate ebatasasuste tasandamiseks: tasandussegu.
• Kaitseks alusest kerkiva niiskuse eest: PE-aurutõkkekile (min. 0,2 mm).
• Alusmaterjali mõõtudesse lõikamisel: joonlaud, käsitöönuga.
• Üksikute lehtede kinnitamiseks: pakenditeip või isekinnituv kileside.
• Aurutõkke liitekohtade tihendamine: Alumiiniumist tihendusteip

Niiskuskaitse aurutõkkekilega

Kvaliteeti ja sellega seotud niiskuskaitset iseloomustab nn aurutõkkeindeks. See peaks olema vähemalt > 100 m.

Niiskuskaitseks sobivad peamiselt aurutõkkekiled ehk PE-plastikud, mille paksus on vähemalt 0,2 mm. Kindlasti ei tohiks kilet taaskasutada. Aurutõkkekile paigaldamiseks on vaja tasast, teravate servadeta ja kuiva aluspõhja.

PE-plastik laotatakse tervena umbes 20 cm võrra üleulatuvate jätkukohtadega alusele ehk alusmaterjali alla. Jätkukohtade ääred võib lisaks tihendada alumiiniumist tihendusteibiga. Seinte ääres peab kile aga ulatuma põrandaliistuni. Soovitatud on loomulikult sellised alusmaterjalid, milles on integreeritud niiskustõke, sest need annavad hea heliisolatsiooni ja on lisaks sellele varustatud ka aurukindla kile kihiga. Need kombineeritud kattematerjalid paigaldatakse kile pool üleval, nii et aurutõkkekiht annab lisakaitset võimalike aluskonstruktsiooni teravate servade ja konaruste eest. Jätkukohad ja seinte ääred tihendatakse samuti aurukindla teibiga. Nende võtetega kaitstakse puitpõrand kindlalt ja pikaks ajaks aluskonstruktsioonist pärineva niiskuse eest.

Põhimõtteliselt on võimalik puitpõranda paigaldamine ka kasutatava põrandaküttega pindamata alusele. Puit on teadaolevalt väga hea isolatsioonimaterjal, vähendades küttekulusid.

Ka ujuval alusmaterjalil on soojust isoleerivad omadused. Laminaatpõrandatel kuni paksuseni 8 mm koos 2-3 mm paksuse isolatsioonikihiga aluse puhul ei ulatu lubatud soojustakistus tavaliselt üle 0,17 m²/kW. Sel juhul võib põrandakatte igasuguste probleemideta panna vesipõrandakütte peale. Alusmaterjalid, mille paksus on üle 3 mm sellisel juhul ei sobi. Kui kasutatakse paksemaid puitpõrandaid või alusmaterjale, siis peab pöörduma materjalide tootja poole. Puitpõranda paigaldamisel peaks tavaliselt tõstma kütte lähtetemperatuuri, kui paigaldus tehakse köetavale, pindamata veepõrandaküttega põrandale.

Soovitusi paigaldamiseks

Alusmaterjali paigaldamine on tavaliselt väga lihtne. Enamik alusmaterjale on valmistatud plastikust, nii et need võib paigaldada otse tervikuna pindamata alusele. Paljusid selliseid katteid on kerge lõigata mõõtudesse tavaliste käsitöönugade või kääridega. Jätkamiste ja seinte ühenduskohtade kinnitamiseks sobib aurukindel pakkimisteip, millest on kindlasti abi, et hoida ära üksikute lehtede või plaatide kohalt ära libisemist. See aga ei ole siiski vältimatu. Isolatsioonialustel, kus on integreeritud niiskusetõke, tuleb pöörata tähelepanu jätkukohtade ja seinavuukide hoolikale kinnitamisele sobiva aurukindla teibiga.

Looduslikel toodetel nagu puitpõrandal tuleks seejärel lasta mõni aeg tuulduda. Mõnede loodustoodete nagu puitkiudplaatide puhul tuleb järgida teatavat minimaalset vahet iga plaadi vahel (ca 3%), sest nende kuju võib muutuda ventilatsiooni ja kütmise mõjul ka pärast seda, kui nad on juba paigaldatud. Kui neist minimaalsetest vahedest ei ole kinni peetud, siis võib see kaasa tuua parkett- või laminaatpõranda deformatsioonid.

NB! Elektripõrandakütte puhul tuleb alati kinni pidada põrandamaterjali tarnija pool antud piirtemperatuuridest ning garantiitingimustest enne põranda laminaadi või parketi paigaldamist.

Rohkem infot parketi paigaldamisest leiad Meistriklubi blogist.