Miks kaunistada oma kodu päris taimedega?
Ühest küljest loovad kaunid rohelised taimed õdusust, pehmendavad ruumide arhitektuurilisi elemente ning pakuvad silmailu. Teisalt, meenutades kooliajast sõna fotosüntees ning selle tähendust, aitavad taimed luua siseruumidesse värsket ja puhast õhku. Juba seetõttu võiks eelistada elusaid taimi plastikust imitatsioonidele.
Taimed kui sisekujunduselement
Taimed on hea vahend viia ruumipaigutus tasakaalu. Samas peab olema ettevaatlik, et elutoast ei saaks päris botaanikaaeda ega taimed hakkaks segama igapäevast elu. Kui ikka teleripildi ees on suur palmileht ning kööki pääsemiseks peab käima ümber lilleriiuli, pole see lahendus eriti hea. Samuti tasub jälgida, et liigselt lopsakas taim ei hakkaks pärssima loomuliku valguse ruumi pääsemist. Oluline on tasakaal ja moto, et „vähem on rohkem“ ehk kvantiteet ei tohiks muutuda kvaliteedi ees prioriteediks.
Taimed on suurepärased kohatäitjad näiteks sellistes paikades ja nurkades, kus mööblitükk tunduks liiga kohmakas ja rõhuv. Pannes toanurka tugitooli asemel postament lillega, muudab see ruumi õhulisemaks ning visuaalselt suuremaks. Kinnitades rohmaka ja tolmava raamaturiiuli asemel seinale riiuli lilledega, muutub tuba kindlasti palju rõõmsamaks ja kaunimaks.
Roheluseta eluruumid kipuvad näima tühja ja külmana. Lisaks silmailule rikastavad taimed õhku, muudavad ruumi mikrokliima paremaks ja kindlasti on neil ka oma esoteeriline mõju.
Taimede mõju elukeskkonnas
Kuigi toataimede võimekust ja mõju inimestele ei ole väga põhjalikult uuritud, on teada mitmed taimed, mis tubases keskkonnas palju head suudavad teha. Näiteks gaasipliidiga kööki või gaasiküttega elamisse sobivad oma formaldehüüdi neelamise võime tõttu tups-rohtliilia ja dendroobium. Õhupuhastamise oskus on ka aaloel, mis lisaks on ka tubli põletushaavade ravija. Kuuking on tuntud ksüleeni eemaldaja ehk sobib hästi elutuppa, kus on teler ja armastatakse arvutis surfata.
Tänapäeva ehitusmaterjalid sisaldavad sageli kahjulikke keemilisi elemente ja allergeene, kuid ka siin saavad taimed abiks olla. Allergikute koju sobivad suure lehestikuga taimed, mis suurendavad õhuniiskust — see omakorda on abiks neile, kellele kuiv õhk ja tolm halvasti mõjub. Lopsaka lehestikuba on palmid, filodendronid ja ka banaanipuu.
Havisaba pole küll väga hea õhust kahjulike ainete eemaldaja, kuid see-eest toodab ta öösel palju hapnikku ning seega võiks sobida magamistuppa.
Üks tore suur toataim on beetlipalm ehk beetli-areekapalm, mis kasvab aeglaselt, vajab vähe vett ning palju soojust ja valgust. Tegemist on ravimtaimega, mis muuhulgas puhastab õhku toksiinidest. Jõukuse sümboliks peetav rahapuu on samuti sobilik pea igasse ruumi, eemaldades õhust formaaldehüüde ja muid lenduvaid kemikaale. Öösiti hapnikku tootvaks taimeks on näiteks havisaba, mis sobib ka väga edukalt magamistuppa.
Taimed kui pereliikmed
Kõigil peredel pole võimalust võtta endale lemmiklooma — kas pole ruumi, ei sobi elustiiliga või on peres allergikuid. See-eest on alati võimalus hakata hoolitsema kaunite taimede eest. Mäletate eradetektiiv Nore Wolfe’i ja tema orhideesid? Taimede kastmine, lõikamine, harvendamine ja istutamine võib olla äärmiselt teraapilise toimega.
Taimede eest hoolitsemisega saab ka kasvatada lastes hooliva peremehe tunnet — kinkige neile pisike kaktus või alpikann ning paluge selle eest hoolitseda. Panna talle nimi, katsuda aeg-ajalt, et ega taimeke juua taha ning leida lillele kena pott. Kui taimede eest hoolitsemine hästi välja tuleb, võib juba lapsega rääkida ka ehk tulevikus mõne looma pidamisest.
Aga nagu öeldud, toataimede kasvatamisega ei tasu üle pingutada, kuid oma positiivset mõju need meile kindlasti avaldavad. Lisaks on õitsevad lilled ilusad ning lõhnavad, kaunistades iga elutuba ja rõõmustades meie südant.