1. Iga tegevuse jaoks peaks olema õige intensiivsusega, õiget tüüpi ja õigesti suunatud valgustus. Näiteks elutoas soovime õhtuti lõõgastuda ja õdusas keskkonnas puhata, siis eeldame väiksema intensiivsusega valgust, kuid peale selle vajab see ruum koristamise ajal tugevat valgustamist.
2. Tasub kasutada dimmerit. Üks võimalus saavutada erinevat valgustust on kasutada valgustugevuse reguleerijat ehk hämardit ehk dimmerit.
3. Hea üldvalgus, korralikud kohtvalgustid. Kõigepealt peaks tagama üldvalguse. Tihti oleme harjunud kasutama ainult laevalgusteid, kuid valgustada tuleks ruumi kõiki osi, kasutades selleks kas süvis- või seinalampe. Kohtvalgustid aitavad valgustada ka erilise kujuga ruume või kaldlagesid, kuhu rippvalgusti ei sobi.
4. Suunatav valgus aitab ruumi ümber planeerida. Kasutada võiks suunatavaid valgusteid, mille abil saab välja valgustada just selle osa, mis vajalik. Hubasuse tekkimiseks on oluline just varjude tekitamine, valgustuse erinev tonaalsus.
5. Vältida tuleks nii üle- kui ka alavalgustamist. Mõlemad äärmused mõjuvad inimesele halvasti, väsitades või muutes meeleolu närviliseks ja tusaseks.
6. Meeleoluvalguse loomiseks kasuta peidetud valgust. Suurepärase rahuliku ilmega valgustuse saab peidetud valgusega, mis tähendab, et valgusti on ruumis mittenähtaval kohal. Viimase saab paigaldada nii lae- kui ka seinakarniisi.
7. LED-valgus mööblile. Tänu LED-ribade kasutuselevõtule, saab hõlpsasti valguse panna ka mööbliesemete alla või sisse ja taas saame luua õdusa olemise.
8. Hubasust saab tuppa tuua põranda- ja lauavalgustitega. Hubasus sünnib valguse ja varju kaudu, kus osa ruumist on varjus ja osa on enam välja valgustatud.

Kas ergutav või rahustav valgus?

Pole uudis, et valgustus mõjutab meid ka emotsionaalselt. Teame, et kollases valguses tunneme end hubaselt, mugavalt ja laisalt, sest möllama on hakanud unehormoon.

Valgemas valguses aga oleme virgemad, mõttetöögi toimib palju paremini. Seega vajame ju mõlemat valgust. Hommikuti soovime kiiresti ärgata, olla ruttu töövõimelisemad, siis peaksime ruumi saama külma valguse. Õhtul, kui valmistume puhkamiseks ja uneks, peaksime valgusvärvi jälle soojemaks muutma.

Tänu LED-ide kiirele arengule on see võimalus olemas, et ühe sama valgustiga saame luua erinevaid valgusvärve — ühel juhul sinakam ja külmem toon, teisel juhul aga kollane toon, kus valguse sinispektri osakaal on vähene. Sellist valgusvärvi muutmist nimetatakse dünaamiliseks valguslahenduseks.

Päevavalguse rütm

Hiljuti aga tutvustasid teadlased veel üht valguse mõju inimesele, mil meie aju saab signaali mittevisuaalselt, mõjutades meid bioloogiliselt.

See on seotud päevavalguse mõjuga meile — erinevatel kellaaegadel on erinev valgusvärv ja intensiivsus ning see seab omakorda uued normatiivid valgustusele. Uute näitajate arvutamine on suhteliselt uus teema ega pole veel direktiivi saanud, kuid selle olulisusse võime uskuda küll.

Siin mõeldakse enam meie õnnele, tervisele ja heaolule, eriti just laste ja vanurite puhul, ning meie töövõimekusele. Täpsemat infot leiad Human Centric Lightingu materjalidest.

Seniks aga, kui see kõik areneb meile käepärasemaks, saame praegugi valgustada meie interjööre nii, et tagada nägemismugavus, nägemisvõime ja heaolu.

Meeleolu värvilise valguse kaudu

RGB–l põhinevaid valguslahendusi leidub igale maitsele. Selle lahendusega on ühes valgustis pidevas liikumises ja muutumises kuni 16 miljonit erinevat värvitooni — valgusti sisse ehitatud programmi abil tuleb välja valida endale sobiv kolme põhitooni kooslus ja nii saab ühe valgusti abil pidevalt eri värve luua.

www.hektor.ee