Esimene küsimus: kas kogun raha või võtan laenu?

Sellele küsimusele vastamine sõltub sageli sellest, kui kiire sul parasjagu on. Kõlab küll kummaliselt, aga raha kogumine on alternatiiviks laenu võtmisele. Kui sa täna tead, et tahad aasta pärast renoveerimise ette võtta, siis üks lahendus on säästa raha igakuiste summade kaupa kuni vajaliku eelarveni. Kuid samasuguse tulemuse saad ka siis, kui võtad laenu kohe ja maksad selle aastaga osade kaupa tagasi.

Tõsi, laenu kasutamise eest tuleb sul küll maksta intresse, aga samas annab see võimaluse koheselt värskelt remonditud kodus olla. Sageli on ka nii, et ei ole võimalik oodata, kuni raha koguneb ja selles olukorras võib raha laenamine olla ainus valik.

Teine küsimus: kui suure summa peaksin laenu võtma?

Kõige õigem vastus on, et nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Ent sobiv laenusumma võib sõltuda ka sellest, kui palju sa soovid edaspidi ühes kuus oma sissetulekust laenu teenindamiseks maksta. See on teinekord laenusummast või perioodi pikkusest olulisemgi küsimus. Sinu sissetulek ja vajadused võivad võimaldada võtta päris suurt laenu, aga sinu enda valmisolek laenu teenindamiseks ei pruugi sellega kokku langeda.

Kolmas küsimus: kui pikaks ajaks peaksin laenu võtma?

Üldine põhimõte kestvuskaupade finantseerimisel on selline, et laenuperiood ei tohiks olla pikem, kui on finantseeritava objekti eluiga. Ehk siis, kui planeerid laenu eest toa ära remontida, siis peaksid endalt küsima, millal ma tahan järgmine kord samas toas remonti teha. Ostes järelmaksuga diivani, on küsimuseks, millal tahaksid selle uue vastu välja vahetada. Laenuperiood peaks olema kindlasti lühem kui aeg, mil algab uus remont või on vaja soetada uus diivan.

Tuleks arvestada, et ostu pikemaks perioodiks finantseerimisel saad küll väiksemad kuumaksed, ent ost läheb sulle lühikese perioodiga laenuga võrreldes kallimaks. Kui otsustad lühema perioodi kasuks, maksad laenu kiiremini tagasi ja intresse vähem, ent kõrged kuumaksed piiravad jällegi sinu igapäevast vaba raha.

Neljas küsimus: kelle käest peaksin laenu võtma?

Sellele küsimusele saad vastuse, kui võrdled omavahel erinevaid krediidiandjaid. Sageli on seda keeruline teha, sest krediidiandjad kasutavad erinevat metoodikat. Mõned arvutavad intresse algsummalt, teised jällegi jäägilt, mis on samade arvude korral madalam. Näiteks, kas teadsid, et intressimääraga 11% laenusummalt arvutatuna makstakse rohkem intresse kui intressimääraga 17% laenujäägilt arvutatuna. Veel võivad mõned krediidiandjad küsida peale intresside ka lepingutasu, konto haldamise tasu või veel mõnda tasu.

Selleks, et nendes detailides lihtsalt orienteeruda, siis võrdle võrreldavaid asju:

• Esiteks, vali kindel summa ja periood (näiteks 1000 eurot ja kaks aastat).
• Teiseks, küsi pakkumine mitmelt krediidipakkujalt samadel tingimustel.
• Kolmandaks, võrdle vähemalt kolme asja: igakuise kuumakse suurust, krediidikulu kokku (sisaldab kõiki põhiosamakseid, intresse, lepingutasu ja lisatasusid) ning krediidikulukuse määra.
• Võrdlemiseks küsi krediidiandjatelt sinu nimetatud tingimustel väljastatavat Euroopa Liidu standardinfo teabelehte. Sellel paberil on kõik mainitud suurused kirjas.

Viies küsimus: millised on minu võimalused laenu ennetähtaegsel tagasimaksmisel?

Kui oledki valinud pikema perioodi ning väikesed kuumaksed, siis võid soovi korral laenu suuremate maksetena tagasi maksta või hoopis ennetähtaegselt kogu laenusumma ära tasuda. Siinkohal tuleb aga küsida oma laenuandjalt, millised kulud sellise tegevusega kaasnevad. On laenupakkujaid, kes võimaldavad lepingu ennetähtaegselt lõpetamist tasuta ja on neid, kes küsivad seadusega sätestatud maksumäära. Mõistlik on seda täpsustada enne lepingu sõlmimist.